Praht, linn ja surm

Veiko Õunpuu lavastus Rainer Werner Fassbinderi näidendi "Praht, linn ja surm" põhjal. Lugu ebatraditsiooniliste inimeste inimlikkusest. Osades Teater NO99 trupp.

Kes kardab Virginia Woolfi?

1960ndate avangardi klassikasse kuuluv näidend äratab siiamaani tähelepanu kõige erinevamate nurkade alt. Kord juhitakse tähelepanu Albee teksti ühiskonnakriitikale, kus teiste seas kritiseeritakse liigratsionaalset maailmapilti, erinevaid sotsiaalseid petukaupu ning üleüldise moraali võimalikkust. Siis jällegi nähakse näidendi esteetilist läbipõimitust, kus näitlejatel avaneb George'i, Martha, Nicki ja Honey kaudu võimalus uurida inimest ning enese näitlejavõimeid.

Margarita ja Meister

“Meister ja Margarita” on 20. sajandi müstilisemaid raamatuid. Kirjanik Bulgakov ei näinud oma silmaga raamatuks köidetud teksti, ta korrastas 12 aastat käsikirja ja lõpuks keeldus avaldamast, sest ei tahtnud järgida tsensuuri ettekirjutusi.

Onu Tomi onnike

Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastus põhineb samanimelisel romaanil. Viimase teemadeks olid orjus, neegriks olemine ning töö. Omal ajal südantlõhestava sentimendiga tuntust kogunud romaan kõnetab nüüd juba uue nurga alt.

Osades Andres Mähar, Eva Klemets (külalisena), Marika Vaarik, Rasmus Kaljujärv, Risto Kübar, Inga Salurand, Mirtel Pohla ja Sergo Vares. Esietendus 8. augustil.

Pea vahetus

Raudteejaama ootesaal. Saal, kus oodatakse rongi. Õnnelik pianist koos oma isikliku orkestriga. Ootamatult siseneb jaama keegi mees, kes raputab enda riietelt tolmu ja liiva. Ka tema oli omal ajal pianist. Õnnelik pianist ja tolmune pianist tunnevad teineteist hästi. Nad on justkui sõbrad, kuid viimasest kohtumisest on jäänud sisse pikk vahe. Ilmselgelt liiga pikk. Idealism on kohati kohatu - o n, aga kohta ei ole. Ehk ikka on.

Kuidas seletada pilte surnud jänesele

Lavastus Kuidas seletada pilte surnud jänesele räägib vähem, kui näitab. Laval on performance ja sõna, kunstnikud ja pööbel, laul ja ametnikud, vaha ja mesi. Jutustatakse lugu kultuurist, kus kõik tegelased on toredad, kuid kokku nad ometi ei saa. See on kurb, kuid vastupanu ei ole mõttetu.

Lavastaja ning kontseptsiooni autor Tiit Ojasoo, kaasautor ning kunstnik Ene-Liis Semper. Osades kogu Teater NO99 trupp.

Perikles

Ta oli särav mees,
kuid ühe ööga tappev õnnetus
ta muutis selliseks.

Nii ütleb prints Periklese tõsine ja üllas nõunik Helikanos oma isanda kohta, kui nad on Mütileenesse jõudnud. Inimene, kes kunagi kavaldas üle kõik vastased, leidis armastuse ja õnne, seljatas vandenõud ning suutis tahta rohkemat, kui kõik teised, seilab nüüd maailma meredel, lootmata enam leida kadumaläinud kirge. Kuid nagu igas heas muinasjutus tuleb ka nüüd öelda: "Ent ometi...." Õnn on seal, kuhu sa ta unustanud oled.

Hirvekütt

"Hirvekütt" on lavastus, mis kõneleb väikelinna terasetehase töölistest, nende minekust Vietnami sõtta ning tagasitulekust. Sõda on muutnud kõiki, kuid seekord mitte kangelasteks. Meeleheitlik püüe õnne poole jääb, kuid kasutada on vaid üks lask.
Lavastaja on Tiit Ojasoo, kunstnik Ene-Liis Semper. Osades Tambet Tuisk, Mirtel Pohla, Sergo Vares, Risto Kübar, Gert Raudsep, Jaak Prints, Rasmus Kaljujärv, Kristjan Sarv, Andres Mähar ning Inga Salurand.

Aktsioon:

Ideede rida, mida saab proovida vaid korra. Miks? Sest muidu läheks asi juba teatriks.

Pecha Kucha ja Potlatch

19. veebruaril 2005. aastal esietendus Teatris NO99 esimene lavastus. Nüüd saab sellest viis aastat. On viimane aeg koguda uusi mõtteid ja loobuda vanast taagast.

Aktsioon:Täna õhtul Jaak Prints

Aga mida teeb näitleja siis, kui ta midagi ei tee? Mis on näitleja
meeleheide, mis tema kirg ja rutiin? Pinged kobrutavad. On aeg nad valla
päästa.

Aktsioon:Solaris

Ideede rida, mida saab proovida vaid korra. Miks? Sest muidu läheks asi juba teatriks.

Kuus reisijat

Jaak Printsi ja Alissa Shnaideri loodud tantsulavastus Nukuteatri Noortestuudio õpilastega. Lennujaamas kohtuvad kuus inimest, kuid omavahel ja mitte lennukiga. Mida teha, kui lennukit ei tule? Kas passida niisama või teha midagi loomingulist? Kas loota või lüüa käega? On see üldse lennujaam?
Lavastus esietendus Kanuti Gildi SAALis sarja "hypekas" raames 2008. aasta detsembris.
Lavastuse kaasprodutsent Kanuti Gildi SAAL.

Startup

See on lugu ideedest ja ideede väljamõtlemisest. Mida teevad päevad läbi tüübid, kes peaksid kogu aeg midagi tegema, kuid kes alles otsivad ideed? Kas võib siin abikäe ulatada Ingvard Kampard? Või Skype? Autor ja lavastaja Mart Kase, kunstnik Kairi Mändla. Osades Gert Raudsep, Jaak Prints, Bert Raudsep ning Kristel Leesmend (kaks viimast külalisena).

Runolaulud

Anne Türnpu poolt loodud eksam Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli tudengitele. Liistule on võetud need kõige algsemad: runolaulud ise. Veljo Tormise sõnul on tuhandeaastane runolaul kõigi aegade kõige silmapaistvam nähtus eesti kultuuris. "Runolaulud" Teatris NO99 on mõtteliseks jätkuks Anu Lambi lavastusele "Keeleuuenduse lõppemattu kurv", mis oli teine õnnestunud lavatudengite eksam NO99 katuse all.

Aktsioon: Pekingi ooper

Teater NO99 ühekordsete aktsioonide mõte on lihtne:
teha midagi, mille kordamine ei ole samal moel enam võimalik, huvitav või mõttekas. Sest moraalse absoluudi seisukohalt on igasugune õnnestumisele määratud ettevõtmine läbikukkumine.
20. jaanuaril 2009 toimus Teatris NO99 teatrimängude aktsioon. Siin oli rambivalguses taas näitleja. Kus on tema vaimsete võimete piirid? Aga füüsiliste? Kas peab üldse küsima näitleja võimete piiride järele või on huvitavam see, mida näitleja nende piiride sees suudab?
Mängiti mitmeid teatrimänge, mis testivad tähelepanu, partneritajumise, reageerimis- ja improviseerimisoskuse, enesekontrolli jms piire. Viimase osana viidi läbi rollisimultaan, kus Mirtel Pohla pidi reageerima täpselt kõigile suvalises järjekorras esitatud repliikidele erinevatest lavastustest.

Aktsioon Kohtumised

28. novembril 2008 toimus Teatris NO99 aktsioon NO83,5. Kaks päeva varem oli loosi teel vahetatud töökohad. Sel õhtul paljastas teater oma südamiku. Uued inimesed, uued töökohad, kuid etendus peab toimuma. Kas näitlejad jõuavad lava valmis ehitada? Kas videomees ja kostümeerija on laval loomulikud? Milline programm kujundab plakati, kes näitab valgust, millal tuleb muusika? See oli ohutunne ja kokkuhoidmine, solidaarsus ja pingutus, hirmud ja teadmatus.

Macbeth

Anne Türnpu ja Jaan Tooming võtsid Shakespeare'i lühima tragöödia ja tegid sellest oma versiooni. Sellise, kus nõidu on rohkem kui originaalis ja aadlike vähem kui Shakespeare'i lõi. See oli karm lugu, kus kõlasid ilusad ja julmad värsid.

Kui surm mind võtnuks tundki enne seda,
ma olnuks õnnis mees. Sest siitmaalt pole
ju miskit tõsist surelikus põlves.

Mängisid Jaan Tooming, Anne Türnpu, Jaak Prints, Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Kristjan Sarv, Sergo Vares, Risto Kübar. Kunstnik ja valguskunstnik Airi Eras.

Esietendus 15. novembril 2008.

rambo

"rambo" tähendab "eriti kõva meest". Aga kes ütleks, mida tähendab "eriti kõva mees"? Kristjan Sarve lavastus võtab inspiratsiooni David Morrelli romaanist "Esimene veri", filmist "Rambo", Stallonest ja viiest NO99 näitlejast. Oktoobris vaatame, mis juhtub meestega, kes on viidud viimase piirini. Ja mis juhtub meestega, kes neid sinnani viivad. Ja vaatame ka seda, kas need viimased sellid on ise veel siin- või juba sealpool piiri. Rambo, Trautman - paariks loe.

99x

NO99 jätkas ühekordsete aktsioonide sarja. Kolmandana oli suures saalis aktsioon "99x", mille viis läbi Kristjan Sarv koostöös Henry Milleri ja Hendrik Kaljujärvega. Ja ta viis selle läbi 99 korda järjest. Aktsioon algas 21. novembril 2007 kell 18.00 ja kestis kella 04.00ni öösel.

tsuaF

Aleksander Pepeljajev tõi NO99 väikeses saalis lavakunstikooli tudengitega välja Goethe "Fausti". Klassikaline tekst, kuid uued lahendused. Igavene noorus noortes kehades. "tsuaF".

Kommunisti surm

Hendrik Toompere jr kirjutas ja lavastas loo metsavendadest. "See toetub dokumentidele, kuid ei anna ajaloolist ülevaadet. Tegelaskujud on autentsed, kuid võltsitud," ütleb Toompere. Mida see tähendab, kui sa tead, et iga päev võid saada kuuli? Mis juhtub eetiliste tõekspidamistega? Kas igatsus õnne järele paneb inimesed mängima või reetma?

ГЭП ehk Garjatšije estonskije parni

Tiit Ojasoo lavastus "ГЭП ehk Garjatšije estonskije parni" on eestlaste väljasuremisest. Teadlased ütlevad üheselt: "See ei ole enam küsimus, see on aja küsimus. Vaja on hullumeelset ideed." See hullumeelne idee on olemas. Kamp noori mehi otsustab teha meeleheitliku, aga õige sammu. Moraalselt sobimatu, eetiliselt kaheldav, kuid hädavajalik ja ainuõige. Tehakse viimane katse eestlust päästa.

Totu Kuul

"Totu Kuul" on lavastus, mida mängitakse vaid kontorites ning büroodes tellimise peale. Minimalistlike vahenditega lavastus kõneleb raha võimust ja solidaarsuse võimatusest. Nikolai Nossovi samanimelise romaani põhjal kontseptsioon Tiit Ojasoolt, lavastus Ojasoo ja Kaspar Jancis, kellelt ka muusika. Peaosas Risto Kübar või Kaspar Jancis, teistes osades Kristjan Sarv, Andres Mähar, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv, Jaak Prints, Mirtel Pohla, Inga Salurand ja Sergo Vares.

Kajakas

"Kajakas" on NO99 ja lavakunstikooli ühistöö. Väikeses saalis etendub Ingo Normeti lavastus Anton Tšehhovi näidendist, mille osades on lavakooli uue lennu üliõpilased.

Lavastaja Ingo Normet: "Tšehhovil on õnnestunud väga rasked teemad elegantse kergusega laiali jaotada, kirjutada suurepärased rollid. Lavakooli üliõpilastele on "Kajakas" mängimine oivaliseks võimaluseks tundma õppida inimkäitumise paradokse.

Publikule aga oivaliseks võimaluseks näha uue teatripõlvkonna tulemist ja nende hoiakuid.

Kuningas Ubu

Alfred Jarry "Kuningas Ubu" etendus Haapsalu lähedal Kiltsi lennuväljal. See on üks 20. sajandi olulisemaid teatritekste, mis räägib aukartmatusest võimu ees ning labasest matsist, kes labaste vahenditega võtab võimu kogu riigi üle. Lavastust etendati Haapsalu lähedal Kiltsi lennuväljal mastaapsetes vanades lennukiangaarides, mis olid ümber ehitatud kolmeks erinevaks mänguruumiks. Muusikalise kujunduse autor oli Chalice. Peaosades aastal 2006 Tõnis Mägi ja Marika Vaarik, 2007. aastal Chalice ja Marika Vaarik. Teistes osades NO99 näitlejad. Lavastaja Tiit Ojasoo, kunstnik Ene-Liis Semper, kes sai kujunduse eest ka teatriliidu aastapreemia.

Stalker

Tsoon on paik, kus tavapärased reeglid ei kehti. Siia tulevad neli meest, kes otsivad midagi, mida nad täpselt isegi ei tea. Neid jääb ootama Naine. Kusagil raiutakse metsa. Või on see sõda?
Andrei Tarkovski, vendade Strugatskite ning Sebastian Hartmanni lugu on selge, ürgne ja kirgastav. Küsitakse kõige suuremaid küsimusi, sest vahel lihtsalt peab neid küsima. Kunstilised kujundid on võimsad, lavalised lahendused mastaapsed. Euroopa uue teatri üks nimekamaid esindajaid Hartmann on kaasa toonud ilmselt kõige kaasaegsema teatrikeele hetke eesti teatris. Temaga koos kõnelevad Mirtel Pohla, Jaak Prints, Kristjan Sarv, Gert Raudsep ning Tambet Tuisk.
Viimased etendused sügisel!

Keeleuuenduse ∞ kurv

"Keeleuuenduse ∞ kurv" põhines Johannes Aaviku keeleuuendusel. Kava lavastas Anu Lamp, osalesid lavakunstikooli 22. lennu näitlejad.

Nafta! Ver 1.2

Nafta! on kriitiline muusikal, kus astuvad üles vandenõud, Andrus Ansip, hoolivus, maailma majanduse kollaps, anonüümne Hummeri juht ning Madonna. Kusagil on juba ootamas Noa, kes sorteerib oma laeva inimkonna parimaid päid. Neid pole aga palju.

Lavastus, mis kõneleb sellest, mis juhtub just nüüd ja siin maailmas. Naftavarud hakkavad ammenduma, maailma tarbimisvajadus aga suureneb. Ometi näib, et keegi ei hooli. Võib-olla polegi see nafta süü. Võib-olla ei hoolita millestki. Isegi sellest, mis kütusega peaks Noa laev sõitma.
Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi tekst ja lavastus, osades Mirtel Pohla, Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Jaak Prints ja Kristjan Sarv.

Ulgumerelainetel

Ühekordne aktsioon "Ulgumerelainetel" põhines Slawomir Mrozheki näidendile "Ulgumerel". Kolm merehädas meest otsustavad parvel korraldada poliitilise võitluse, et valida välja esimene ohver, kes süüakse, et teised võiksid ellu jääda. Jõululavastusena valminud lavastust mängiti ka sel õhtul. Ainuke erinevus - kõik näitlejad olid silmini purjus. Idee Tiit Ojasoo, osades Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Kristjan Sarv, Jaak Prints.

Kaks päikest

Andres Noormetsa lavastatud "Kaks päikest" põhines Jaan Kaplinski poolt tõlgitud erinevate rahvaste muinasjuttudele. Need on lood, mis räägivad maailma loomisest ja inimese kohast selles, nad on väga naljakad ning äärmiselt fantaasiarikkad. Lavastus oli üles ehitatud näitlejate jutustamis- ja improviseerimisoskusele. Nii muutusid niigi lõbusad ja pöörase fantaasiaga lood sageli veelgi kummalisemateks.
Lavastuses mängisid Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Kristjan Sarv ja Jaak Prints. Kunstnik oli Ene-Liis Semper.
Festivalil Draamake 2006 pälvis "Kaks päikest" "Sõnajõuauhinna".

Mädand Harry

Kunstnik Marco Laimre teekond eikuhugi ehk "Mädand Harry" oli esimene ühekordsete aktsioonide reas. Teater soovis uurida performance-kunsti ja sõnateatri võimalikke kokkupuutepunkte. Pika merevideo, teatraalsete kostüümide, absurdsete näitlejaülesannete ning dadaistlike luuletustega loodud aktsioonis osalesid näitlejatena Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Kristjan Sarv ning Jaak Prints.

Kirsiaed

Anton Tšehhovi näidendi "Kirsiaed" lavastas Vene tantsuteatri üks nimekamaid autoreid Aleksander Pepeljajev. Lavastus põhines improvisatsioonidel, ühendades nii sõna kui liikumise. Pepeljajev on ise oma lähenemist nimetanud "visuaalseks teatriks". Näitlejatena osalesid EMTA lavakunstikooli 22. lend ning NO99 trupist Gert Raudsep, Jaak Prints ja Kristjan Sarv. Lavastust mängiti hooajal 2005/2006.

Seitse samuraid

"Seitse samuraid" põhines Akira Kurosawa legendaarsel samanimelisel filmil (1954). Seitse meest on valmis kaitsma väikest ja vaest küla rüüsteretki korraldavate röövlite eest. Suvelavastuse instseneerisid ning lavastasid Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper, kunstnik Ene-Liis Semper. Kadrioru tänaseks lammutatud basseinides mängisid samuraisid Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Kristjan Sarv, Jaak Prints, Rein Oja, Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Indrek Ojari (Linnateater), lisaks Mari Abel (Von Krahl) ja Hilja Varem.
Rein Oja pälvis Kyuzo (ning detektiiv Tupolski lavastuses "Padjamees") rolli eest 2005. aasta parima meesnäitleja preemia.

Padjamees

Martin McDonagh on iiri näitekirjanik, kelle tekste on Eesti teatrites arvukalt lavastatud. "Padjamees" on tema uusim näidend, mis räägib loo kirjanikust, kes on toodud politseijaoskonda ülekuulamisele. Näidendit on lavastatud üle kogu Euroopa ning seda on tõlgendatud nii kriminullina, pingelise psühholoogilise draamana, totalitarismi kriitikana kui ka iiri jutustamisoskuse parima näitena. Lavastaja Tiit Ojasoo, kunstnik Ene-Liis Semper, osades Tambet Tuisk, Rein Oja, Andres Mähar ja Sergo Vares.
Peaosatäitja Tambet Tuisk nimetati rahvusvahelise žürii poolt festivalil DRAAMA 2005 parimaks meesnäitlejaks.
Rein Oja pälvis oma rolli eest 2005. aasta parima meesnäitleja preemia.
Ene-Liis Semperi lavakujundus valiti samuti 2005. aasta parimaks.

Inimese teekond

John Bunyani “Pilgrim’s Progressi” põhjal valminud lavastus “Inimese teekond” oli allegooriline teekond maailma lõpust edasi. Lavastaja Anne Türnpu ning rühmatöö koosautorlusena valminud lavastus tõi lavale 17. sajandi religioosse traktaadi inimsaatusest ning eetilistest valikutest. Näitlejatena tegid kaasa Mart Koldits, Ott Sepp, Kristjan Sarv, Eva Püssa, Marin Mägi, Märt Avandi.

Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki

"Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki” oli teatri NO99 avalavastus, mis esietendus 19. veebruaril 2005. Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper käsitlesid oma lavastuses vaba mängu ja kirglikku elu, eelkõige aga julgust omada ideaale. Lavastuses põimusid improvisatsioonilised harjutused ja jaapani kirjaniku Yukio Mishima tekstid. Osades Tiit Ojasoo, Rasmus Kaljujärv, Kristjan Sarv ja Hendrik Toompere jr.