NO72
the rise and fall
of estonia

SEMPER/OJASOO


The Rise and Fall of Estonia" on sümfoonia. Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastus kõneleb Eestist, võttes kokku selle tõusud ja langused. Lavastajad, kes tõid välja "Ruja" ja "Ühtse Eesti", lõpetavad "The Rise and Fall of Estoniaga" oma Eestit käsitlevate lavastuste sarja. See on finaal. Ülev, hirmutav, haarav ja eepiline. Kevadel andsime me Nokia kontserdimaja täissaalidele selle lavastusega kümme etendust. Detsembris 2011 andsime kolm viimast etendust.

NO99 värske lavastus kõnetas ja liigutas mind erakordselt. Nii lavastuse sisu kui vorm olid mõjuvad. Imetlen ammuli sui NO99 trupi võimekust tulla välja järjepanu sisukate, tõsiste mastaapsete töödega, mille kontseptsioon ja nüansid on leidlikult välja arendatud, ühtaegu sisukad ja vaimukad.

Valle-Sten Maiste, kriitk, ajalehe "Sirp" toimetaja

Ta on oluliselt tempokam, oluliselt parema režiiga kui enamus Eesti filme, mis ma olen elus näinud.

Kaur Kender, kirjanik

Käisin esietendusel ja lahkusin sealt hämmingus. Erinevatest ajastutest pärit lood olid kokku miksitud nii ühtlaseks joaks ning mängitud vahedalt ja kõhklusteta, et tõesti kippus meelest minema, et ma ei vaata kino, vaid live-etendust. See lugu oli mõjus ja seal oli äratundmist. Sõja-järgsed lood oma sünguses, nõuka aegsed seigad olmerõõmudega ning tänane päev vähemakstud töö ja väljarändeplaanidega. Kõik kokku päris sünge ja maine.

Kadri Simson, poliitik, erakonna "Keskerakond" liige

Hetkeks võttis seest ikka külmaks!

Leelo Tungal, kirjanik

Teatri võimuses on ju ka see, et pannes meid silmitsi mõne groteskse või stereotüüpse stseeniga, ei pea me võtma mitte kriitilist või kritiseeritu hoiakut, vaid püüdma seeläbi hoopis iseennast tervikuna tajuda, end koos oma vigadega märkama ja armastama õppida, et seejärel kogu koormaga edasi minna ja võimalusel õilistadagi.

Madis Kolk, kriitik, ajakirja "Teater.Muusika.Kino" peatoimetaja

"The Rise and Fall of Estonia" on lavastus, mida peegeldab Eesti ühiskond rohkemgi kui pool aastat tagasi. Need tihedad kujundid ning stseenid, mida me oma lavastuses loome, on üha enam laiali plahvatanud ning värskeid ajalehti avades, tuttavatega kohtudes või hommikuti peeglisse vaadates on meil tunne, nagu oleksime keset seda lavastust. "The Rise and Fall of Estonia" on halastamatu. Halastamatud on nii ülevus kui ka alandus. Väsimus. Ajaloo haavad. Viha. Hetkeline õnnetunne. Unistused. Eemaldumine. Elujanu. Intensiivsus. Juubeldamine. Vaidlused. Loobumised. Tõusud. Langused.

Ta on eepiline. Ja samas intiimne. Väga intiimne. Ta on haavatav. Temas kõneleb kogu tänane Eestis elamise idee. Kõneleb – ja vakatab. Ta on enesekindel ja samas meeleheitel. Armastav ja loobuv. Ta on viimane NO99 lavastus, mis käsitleb senisel moel Eestit. Ja need kolm etendust on tema viimased etendused. Kumab punaste õhtute purpur.

The Rise and Fall of Estonia
Idee, kontseptsioon ja lavastus Tiit Ojasoo/Ene-Liis Semper
Laval Teater NO99 trupp: Rasmus Kaljujärv, Eva Klemets, Risto Kübar, Mirtel Pohla, Jaak Prints, Gert Raudsep, Tambet Tuisk, Marika Vaarik, Sergo Vares

Esietendus 23. märtsil 2011 Nokia kontserdimajas

Etenduse pikkus kaks tundi ja 10 minutit,  ilma vaheajata.