Kristjan Sarv ainult täna õhtul, teatris NO99

Täna kell 18 hakkab Kristjan Sarv teatri NO99 suures saalis ette lugema lõiku Henry Milleri romaanist «Vähi pöörijoon». Ta loeb seda monoloogina täpselt 99 korda. See ongi «99x», mida tehakse vaid üks kord – täna õhtul. Kaaslaseks teekonnale on Sarv kutsunud Hendrik Kaljujärve.


Mis on aktsiooni mõte? Miks te seda teete?

NO99 avalavastuses oli stseen – füüsiliste ja vaimsete piiride nihutamine. Ojasoo andis meile ülesandeid: kümme kätekõverdust, kümme kükki, kükki-püsti hüpped jne. Kuni näitleja väsis... ja siis andis veel. Mõte selles, et kui enam ei jaksa, siis tegelikult jaksab küll, sest piir pole tegelikult seal, kus meie arvame.

Aktsioon «99x» jätkab mõtteliselt sama suunda. Ühelt poolt on mul loomulikult see monoloog pähe õpitud ja heli ja valgusega mingid asjad kokku lepitud, aga lõpptulemus jääb täiesti prognoosimatuks. Igatahes ma loodan elusalt lõpuni jõuda.

Üsna psühhedeeliline teekond tuleb. Seda, mida ma sellega öelda tahan, sellest peaks vaadates aru saama. Samuti peaks tekkima kümneid muid tähendusi, pilte ja mõtteid. Ja kui keegi lõpuni vastu peab, peale minu ja Hendriku, siis lahkub ta võimsa emotsiooniga.

Miks just «Vähi pöörijoon»?

Ma ei teadnud Henry Millerist midagi enne, kui vend mulle eelmiseks sünnipäevaks selle raamatu kinkis. Ja ega ma praegu tegelikult tuhkagi rohkem tea, peale selle, et mees on kirjutanud vähemalt ühe väga laheda romaani. Ausalt kirjutatud.

Gandhi jünger situb bordelli bideesse, mingi vend kougib õunal südame välja, et oleks mugavam onaneerida ja vahele unenäolised heiastused ja deliiriuminägemused. Mulle läheb selline kompott rohkem korda kui Coelho või Dan Brown, mille loed läbi, viskad nurka ja unustad.

Ma üritasin pärast Millerit Kenderit lugeda, aga jätsin katki. Igav oli. Elutu. «Vähi pöörijoon» on elus, sellepärast just «Vähi pöörijoon».

Millise lõigu ja mille põhjal «Vähi pöörijoonest» välja valisite?

See on üks Milleri unenäolistest heiastustest. Ajalikkusest, ajatusest, ümbersünnist, voolamisest, armastusest ja kunstist. Haakub täitsa kenasti aktsiooni pealkirjaga «99x».

Milline roll on aktsioonis Hendrik Kaljujärvel? Kas tema oskused elustamistehnikate alal ka kasutate?

Ei noh, juhuks kui mul mingid häired tekivad ja ma laval siruli peaksin kukkuma, on meil «Padjamehe» aegadest üks trafo lava taga, millega saab elustava elektrišoki anda ja loomulikult ei tasu unustada suust suhu hingamist.

Aga tõsisemalt – ega Hendrikul ka kerge saa olema – ma tahaksin näha DJ-d, kes on võimeline kaheksa ja pool tundi järjest muusikat miksima – umbes nii pikk see üritus ähvardab tulla. Publikul on loomulikult lubatud vaikselt saalist ära käia. Ning samuti hiljem juurde tulla.



Eva Kübar
Postimees, 21. november 2007