Meist


Teater NO99 on 2005. aastal loodud teater Tallinnas, mille keskmes on 10 näitlejast koosnev trupp ja mille kunstilisteks juhtideks on Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper.

Teater NO99 on teater, aga veel palju enamat. Teater NO99 on seriaalne kunstiteos. Mõttekäigust, et aega peaks, arvestades tema loomulikku piiratust, lõplikkust, pigem lugema tagurpidi, tõukus Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi mõte teatrist, kus esietendub vaid 99 lavastust ja mis liigub nii järjekorranumbreid pidi nulli, kadumise poole. Teatrist NO99, mille kunstilisteks juhtideks Ojasoo ja Semper nüüd juba 11 aastat on. Sellesse vääramatusse kadumisse on kätketud teatri, selle loomu poolest kaduva ja ajaliku kunstvormi, olemus. Teatrit ei säilita, ei aseta ettevaatlikult niiskuskindlale muuseumiriiulile. Teater on risk. Teatris NO99 tehakse iga lavastust tundega, et see on viimane. Sellesse kollektiivsesse keskendumisse on kätketud näitlejate ja lavastajate, kunstnike ja tehnikute viimase lahingu energia ja ilu. Tenno heika banzai!

Teater NO99 on teater, aga veel palju enamat. Siin on koos kõik, mis kuulub kaasaegse Euroopa teatri juurde, kuid kõige keskmes on näitlejad. Läbi aastate on teatrigurmaanid üle Euroopa otsinud sõnu, kirjeldamaks seda, kuidas meie trupp kokku mängib, koos töötab, koos laval mõjub: kodusaalis ja festivalidel, Eestis ja Saksamaal, Prantsusmaal ja Venemaal, Šveitsis ja Soomes. Nad on need sõnad ka leidnud, kuid enamgi, kui sõnad, räägib sära kirjeldajate silmades. Olgu lavastuse loomise protsess improvisatsiooniline või põhinegu krestomaatilisel materjalil, Teater NO99 näitlejad on alati lavastuste aktiivsed kaasautorid.

Teater NO99 on teater, aga veel palju enamat. Teater NO99 on platvorm eri laadi kunstiteostele. Siin võib sündida kogu ühiskonda teatraliseeriv simulaakrum, mis koondab 7000 inimest tunnistama uue fiktiivse poliitilise jõu sündi ja nihutab etenduskunstide rolli piire tänapäeva demokraatias. Või krestomaatilisel näidendil põhinev sõnateatrilavastus. Või globaliseerumise varjukülgi avav düstoopia. Või antiik-kreeka tragöödia sügavusega muusikal ühe Ida-Euroopa polis'e tyrannos'est. Või rahvusvaheline koostöölavastus, mis toob kokku näitlejad eri teatrikultuuridest. Või põhust teatrimaja keset südalinna, kus varjus läbi pärnavõra paistva suvepäikese eest, mängivad etenduskunstide maailma esinimed. Või fiktiivne linnatuur. Või laemaal. Või dokumentaalfilm.Või teleseriaal. Neid teoseid ühendab see, mida ekslikult nimetatakse sotsiaalseks tundlikkuseks, kuid mis tõeliselt on igapäeva mõõtmine poeetilise energia ja julguse mõõtkavas.

Teater NO99 on teater, aga veel palju enamat. Teater NO99 on avalik ruum. Globaliseeruvas ja atomiseeruvas maailmas on üha vähem paiku, mis kuuluks kõigile ning mis tooks kokku inimesi, kes üksteist juba ette ei tunne. Mis ühendaks ühiskonda. Teater ei ole toode, vaataja ei ole klient. Just etenduskunstidel, mille keskmeks on kohtumine, on tiibu sirutava hea uue ilma ajastul eriline roll avaliku ruumi, olgu vaimse või füüsilise, loomisel. Teater NO99 on selline ruum.