NO83
kuidas seletada pilte
surnud jänesele
OJASOO/SEMPER
Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi Lavastuse Kuidas seletada pilte surnud jänesele idee sai alguse siis, kui – kasutades Märt Väljataga sõnu – oli selgeks saanud, et kultuur on kaotanud pühapaiste riismedki ning Eesti asi peab otsima endale lisaargumente. Kuid asi ei ole kunstnike ühiskondlikus positsioonis, uues loomeliitude pleenumis või kaasaegse kunsti väheses mõistmises. Asi on kunstis eneses. Selles, mis eristab head kunsti halvast, kirglikku kiretust, ilusat ilutsevast.
Mitmed
on juba pikemat aega oodanud, et Teater NO99 pöörduks tagasi populaarse
sotsiaalkriitilise teatri poole. Seda eriti praegu, mil ajad on rasked
ning tööpuudus, majandusäng ja avaliku sektori palgakärbe peaksid olema
iga tundliku kunstniku südames. Ent võib-olla on just praegu õige aeg
rääkida hoopis sellest, mis on mittetootlik – sellest, mis on puhas
kulutus.
Kuidas seletada pilte surnud jänesele on lavastus
kunsti tegemisest ja vastuvõtmisest. Improviseeritakse, tantsitakse,
tsiteeritakse performance’eid, ehitatakse installatsioone ning hoitakse
kõrgel kunsti lippu, kui barrikaadidele tõusevad vürtspoodnikud. Jah,
see on lavastus sellest, kuidas maailma paremaks muuta. Värskus ja
väsimine, tegemine ja ootamine, rõõm ja meeleheide, usk ja kannatus.
Lavastuse
pealkiri tsiteerib Saksa tegevuskunstniku Joseph Beuysi samanimelist
aktsiooni 1965. aastast. Lisaks on lavastuses John Adamsi, Marie Underi,
Peter Handke, Taavi Eelmaa, Pablo Neruda, Eha Komissarovi, Anton
Tšehhovi jpt mõtted ja teod.
Lavastuse idee, kontseptsioon ja
lavastus Tiit Ojasoo ning Ene-Liis Semper. Tantsustseen Mart Kangrolt.
Osades Teater NO99 trupp Rasmus Kaljujärv, Risto Kübar, Andres Mähar või
Lauri Lagle, Mirtel Pohla, Jaak Prints, Gert Raudsep, Inga Salurand või
Eva Klemets, Tambet Tuisk, Marika Vaarik ja Sergo Vares.
Lonkur läheb mööda, käekõrval laps.
Kas hakkan nüüd lugema André Bretoni?
Esietendus 10. märtsil 2009.
Etenduse pikkus umbes 2 tundi ja 30 minutit, ilma vaheajata.
Rahvusvahelised festivalid:
2013 - juuni | Münchner Kammerspiele (München, Saksamaa)
2011 - november | Théâtre de l'Odéon (Pariis, Prantsusmaa)
2011 - jaanuar | Thalia Theater (Hamburg, Saksamaa)
2010 - oktoober | festivalil Sirenos (Vilnius, Leedu)
2010 - august | festivalil Tampereen Teatterikesä (Tampere, Soome)
2010 - mai | festivalil Wiener Festwochen (Viin, Austria)
2010 - mai | festivalil auawirleben (Bern, Šveits)
2009 - oktoober | festivalil Baltiiski Dom (Sankt-Peterburg, Venemaa)
2009 - september | festivalil Divadelná Nitra (Nitra, Slovakia)
2009 - september | festivalil OmaDRAAMA 2009 (Tartu, Eesti)
2009 - september | festivalil DRAAMA 2009 (Tartu, Eesti)
DRAAMA 2009 pälvis lavastus NO83 Kuidas seletada pilte surnud jänesele ansamblitöö preemia ja Marika Vaarik – naisnäitleja preemia.
OmaDRAAMA toodi esile NO83 Kuidas seletada pilte surnud jänesele: Tiit Ojasoo – Best Production, Marika Vaarik - Best Production, Ene-Liis Semper - Best Production
Baltiiski Domi teatrifestivalil pälvis lavastus Festivali Direktsiooni preemia
Lavastus valiti Eesti teatrikriitikute poolt ajakirja Teater.Muusika.Kino ringküsitlusel möödunud 2008/2009 hooaja parimaks lavastuseks