Madis Kolk: "Päev pärast vaikust" on ühtaegu apokalüptiline ja nostalgiline

Lavastuse neli tegelast elavad koos väikeses suletud ruumis keset lõputut lund ning väljuvad sealt iga päev ja iga ilmaga, et püüda kinni heliteemante, vahendasid AK kultuuriuudised.

"Tegelikult on vaikuses on nii palju helisid tajuda, vaikus on väga rikas. Vaikus võib-olla ongi kõige harmoonilisem minu jaoks," selgitas Lauri Lagle.

See, kuidas ja miks need tegelased nii kaugele on jõudnud, lavastusest ei selgu.

"Me näeme lihtsalt kirglikke inimesi, kes otsivad, sõeluvad välja olulist, naudivad seda. Neil on isegi nälg, tung selle tundmatu põneva maailma järele ja nad püüavad maailma enda jaoks mõtestada. Nende soov ja igatsus on avardada tajusid," lisas Lagle.

Teatrikriitik Madis Kolk arvas, et lavastusel on ühelt poolt apokalüptiline, aga teisalt nostalgiline hõng.

"Püütakse purki neid päris helisid digimaailma kontekstis ja kultustatakse analoogtehnikat selles digimaailmas. See sõnum on hästi sümpaante. /.../ Teksti oli lavastuses väga vähe. Tekstikohad hakkasid mõjuma teadlikult provotseeriva naeru välja pigistamisena, kuigi nad natukene lõhkusid seda väga intensiivset performatiivset energiat, mida etendajad oma muu tegevusega andsid," rääkis ta.

Lavastuse "Päev pärast vaikust" helid on loonud Hendrik Kaljujärv, kunstnikud on Kamilla Kase, Allan Appelberg ja Lauri Lagle. Osades on Marika Vaarik, Eva Koldits, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv.