NO99 jalutuslavastus tähendab tunniajalist Keskerakonna kottimist

Giidiks kehastunud näitleja ja lavastaja Eva Klemets seisab Tornide väljakul seljaga linnamüüri poole ja räägib: «Selle müüri taga on keskaegne Tallinn. See on osa Tallinnast, aga kuna Tallinna valitseb Keskerakonna juhitud linnavalitsus, võime öelda, et vanalinn on osa Keskerakonnast.» 30 teatrikülastajal ripuvad kaelas raadiovastuvõtjad, millest jookseb juhe kõrva, nii on giidi iga sõna selgelt kuulda.

Optimistlikul toonil alustab Klemens ringkäiku vanalinnas ning tema jutt meenutab mis tahes professionaalse giidi teksti: sel ja sel aastal, sellised majad, munakivid on muide munakujulised jne. Esimeses peatuses Linnateatri lavaaugu juures saab kuulaja põhjaliku ülevaate linnavalitsuse täitmata lubadustest teatriehituse asjus. Siit edasi ei leia linnas valitsev partei enam armu.

Sõna Edgar Savisaar kordub nii tihti, et tundub, nagu mõõdaks giid pindalasid juba edgarites, mitte hektarites, aga küllap mängis kahisev raadioside sel hetkel lihtsalt vingerpussi. Kõva kolmandik etendusest kulgeb Elmar Sepa lahingukuulsuse radadel, kus publik saab ülevaate Sepa ennastsalgavast võitlusest sundüürnike nimel.

Omaette teema on juudisoost Tallinnast Šveitsi emigreerunud ärimehe ning Tallinna staarlinnapea Edgar Savisaare suure sõbra Alexander Kofkini ärid vanalinnas. Puudutamata ei jää Arvo Haug, Mupo, Rein Karemäe, Ivo Parbus, Jaanus Mutli, Urmas Sõõrumaa, Jüri Ratas, Marek Jürgenson, Skanska, Merko, Tauno Kangro ja paljud-paljud teised.

Klemetsi entusiastlikul giidihäälel esitatud tekstist selgub, et vanalinnas ei saa sülitadgi, ilma, et sülga tabaks mõnd Keskerakonnaga seotud kinnisvara. Aga kultuurne teatrikülastaja tänaval ei sülitagi.

Lavastuse tekst on üldiselt ladus, vaid kohati tundub ta jõuga kokku kirjutatud, et saaks tunniajalise ekskursiooni ajal Keskerakonnale veel mõnest asendist väänata. Nii näiteks teatab Klemets täiesti puhtal Müürivahe tänaval: «Kui te siin kuskil prügi näete, siis selle pärast, et...» ja jätkab Tallinna prügimajanduses sorimisega.

Teatriekskursioon lõpeb Vabaduse väljakul, kus Klemets loeb üles selles hoones resideeruvad keskerakondlikud ametnikud. «Ja võib-olla vaatab ka Edgar Savisaar praegu oma kabineti aknast meie peale,» lõpetab giid. See viimane ei saa tõsi olla, sest Savisaar pidi kolmapäeva õhtul kell 19.00, kui etendus lõppes, olema oma sõbra Kofkini Meriton-hotellis Hiina toidufestivali avamisel. Hiljem selgus, et sinna meer ikkagi ei jõudnud.

Aga mida sellel poliitilisel satiiril teatriga pistmist on? Vast niipalju, et nagu NO99 varemgi teinud, muudetakse publik etenduse osaliseks. Kaunis võõrastav tunne on oma kodulinnas korraga turisti rolli sattuda. Ja tõesti, «Tallinn - meie linn» pani vähemalt allakirjutanu tundma, et ta viibib ühes täiesti võõras ja kummalises linnas.

Samasugust võõritusefekti lubab NO99 ka tartlastele, analoogilist etendust valmistatakse ette Reformierakonna kantsis. Muide, kas teadsite, et kui Alexander Kofkin Tartus oma jäätise- ja bistrooäri ajas, oli tema suur ärisõber Andrus Ansip?

«Tallinn - meie linn» on osa liikumise Ühtne Eesti poliitilistest aktsioonidest avalikus ruumis. Lisaks Eva Klemetsile kuulusid töörühma Eero Epner ja Tiit Ojasoo. Lavastus on Teater NO99 numbrilavastus, mida mängitakse ka pärast suurkogu. Etendus toimub 29. ja 30. aprillil ning 3., 4., 11., 12., 13., 24., 25., 27. ja 28. mai kell 18.00. Pange selga soojad riided!