Kajab vastu: Repliik vastuseks eelmises Sirbis kirjutanud Jaak Lõhmusele

Võib juhtuda, et filmikriitik ajab segi, kas ta käis teatris või kinos, ning siis ajakirjaniku rolli astudes unustab ka selle töö nõuded, millest esmane on viia end kurssi faktidega ja neid kontrollida. NO-teatri “Stalkeri” tõlkijana pean ütlema, et saksa lavastaja soovil on tõlge tehtud saksakeelse tõlke alusel, mida on tugevasti kärbitud. Kriitikul kõrvus kõlanud venekeelne filmitekst on paraku midagi muud. Vene algversiooniga polnud minul asja.

Olen harjunud oma töö eest vastutama ja leian, et Jaak Lõhmuse suulisele vabandusele peaks siiski lisanduma ka repliik väljaandes, mis osa oma tööst tegemata jätnud kriitiku õnge läks.

Mati Sirkel

Teatripoolsed selgitused

“Stalkeri” käsikirja tõlge tehti mitte vene, vaid saksa keelest. Säärane oli lavastaja soov, kes põhjendas end kolmel moel. Esiteks: ta soovis, et näitlejateni jõuaks võimalikult täpselt see keelepoeesia, mis temanigi. Teiseks: tema tööpõhimõte ei eelda tekstipõhist teatrit, s.t lavastusega töötavad inimesed peavad küll tekstis end koduselt tundma, kuid näitlejate ülesanne ei ole seda “pähe õppida” ja “ette kanda”. Seda enam, et lavastuse eesmärgiks ei olnud ju – ilmselgelt – filmi illustreerimine. Kolmandaks: see hõlbustas tunduvalt tööprotsessi. Olgu veel lisatud, et tõlget võrreldi ka “Stalkeri” subtiitritega. Ning olgu veel ka lisatud, et lavastuse algpõhjaks olnud käsikiri ning see, mida kõneldakse filmis, ongi selgelt äratuntavalt erinevad tekstid (millele on viidatud ka kavalehel).

Lugupidamisega

NO99

Sirp, 5. mai 2006